Kontsentratsioon

Kontsentratsioon on lahuses oleva lahustuva aine koguse suhe kogu lahuse kogusega. See kirjeldab, kui palju ainet on segus võrreldes lahustiga ning määrab paljuski lahuse omadused. Kontsentratsioon on oluline mõiste keemias, bioloogias ja keskkonnauuringutes, kuna see mõjutab reaktsioonide kiirust, osmootset rõhku ning ainete liikumist organismides.

Kontsentratsiooni levinumad mõõtühikud on molaarne (M), molaalne (m), massiprotsent (w%), mahuprotsent (v%), molekulaarne osakaal (x_i) ja normaalne kontsentratsioon (N). Molaarne M = moolide arv lahuses jagatud mahu (L). Molaalne m = moolide arv jagatud lahuse massiga (kg). W% = (mass lahustuva aine / mass kogu lahuses) × 100. V% = (maht lahustuva aine / maht kogu lahuses) × 100. X_i = n_i / n_total. N = ekvivalentsuste arv lahuses liitri kohta.

Mõõtmine ja arvutused: kontsentratsiooni saab määrata erinevate meetoditega, näiteks titrimatsiooni abil, spektroskoopias (absorbtsioon Beeri–Lamberti seaduse kohaselt) ja gravimeetriaga. Kalibreerimiskõverad ning standardlahused võimaldavad täpseid tulemusi.

Dilutsioon ja temperatuur: dilutsiooniga väheneb kontsentratsioon; kehtib C1V1 = C2V2. Temperatuur võib kontsentratsiooni mõjutada mahu ja tiheduse muutumise tõttu.

Rakendused: kontsentratsioon on oluline keemias, bioloogias, meditsiinis ja keskkonnauuringutes. Näidetena on ravimite kontsentratsioon veres (farmakokineetika), rakulisel tasandil toimivad kontsentratsioonid ning veepuhastus- ja saasteuuringud.