Kontraktsioonid

Kontraktsioonid on mõiste, mida kasutatakse mitmes eri valdkonnas tähistamaks kokkutõmbumist, kokkuvõtmist või kokkuvõetud vormi. Sõltuvalt kontekstist võib tegemist olla füsioloogilise protsessi, haigusliku muutuse või keelelise nähtusega.

Füsioloogia ja meditsiin: Kontraktsioon viitab lihase kokkutõmbumisele, mille tulemusel lihas lüheneb ja tekitab liikumise. Lihas töötab läbi aktiini ja müosiini filamentide omavahelise libisemise ning on valitud närviimpulside järel aktiveeritud. Kontraktsioonide tüüpe eristatakse sageli isotooniliste (koormusel liikumine) ja isomeetriliste (lihase pikkus muutub, kuid jõu tootmine jätkub) korral. Nende regulatsioon sõltub centaal- ja perifeersest närvisüsteemist ning kaltsiumi ioonide mõjust.

Patoloogilised kontraktsioonid ehk kontraktuura: See on püsiv või progresseeruv lihase või sidekude lühenemine, mis piirab liigeste liikumist. Võib tekkida pärast vigastusi, põletikulisi protsesse või neuroloogilisi haigusi. Häired nagu Dupuytreni kontraktuur või kirurgilise lõikuse järel tekkinud armite paksenemine võivad kaasa tuua liikuvuse piirangu. Ravi hõlmab sageli füsioteraapiat, ravimeid ja vajadusel rekonstruktivset või kirurgilist sekkumist.

Keelelised kontraktsioonid: Keelelises mõttes tähistab kontraktsioon lühendatud või liidetud vorme, kus sõnade või helide hääldus ja/või kirjutus on kokkusurutud. Eesti keeles on sellised vormid vähem produktiivsed kui mõnes teises keeles, kuid need võivad esineda kõnekeeles või kajastusena kirjanduses ja dialektides.

Kokkuvõttes jagunevad kontraktsioonid peamiselt füsioloogiliste protsesside, patoloogiliste muutuste ja keelelise vormimise alla, ning nende tähendus sõltub kontekstist.

---