Kolloidsete

Kolloidsed süsteemid ehk kolloidid on segu, kus üks faas on hajutatud teises faasis suure hulga osakeste kujul. Kolloidide osakesed on tavaliselt 1–1000 nanomeetrit suurused ning neid ei lahustu täielikult dispersioonis. Selline hajutatus annab kolloidsetele süsteemidele unikaalsed omadused: need näivad sageli homogeensetena, kuid tegelikult koosnevad erinevatest faasidest.

Kolloidset süsteemi tüübid hõlmavad peamiselt sol (tahke aine osakesed hajutatud vedelas faasis), geel (kolloidsest võrgustikust koosnevad struktuurid, kus vedelik on hõivatud võrkkonnas), emulsioone (vedel vedeliku tilgad hajutatud teise vedeliku sees) ning vahtu või aerosooli (gaas hajutatud vedelas või kolloidilises faasis). Lisaks esinevad komplekssemad kolloidid, mis ühendavad erinevaid faasiliike ja stabiliseerimisviise.

Füüsikalised tunnused hõlmavad Tyndalli efekti, mille korral valgus hajub kolloidsetes lahustes ja näha on kolloidset hajumist; Brown'i liikumist, mis tuleneb molekulide termilisest liikumisest ja viib osakeste pideva liikuvuse; ning erinevaid stabiilsuse mehhanisme, mida mõjutavad osakeste omavahelised Interaktsioonid ja lisandid (stabilisaatorid, elektrostatiline stabiliseerimine või steriline stabiliseerimine). Kolloidide stabiilsus võib olla ajas varieeruv ning alluda koagulatsioonile või flokulatsioonile, kui interaktsioonid muutuvad.

Kasutusalad hõlmavad toiduainetööstust (pengemised emulsioonid nagu majonees, piimatööstus), kosmeetikat (kreemid, emulsioonid), farmaatsiat ja meditsiin (nanopartiklid ravimlew, siirdematerjalid) ning materjaliteadust ja bioloogilisi süsteeme. Looduses on kolloidid levinud paljudes vormides, näiteks vereplasma, limad ja udu.