Kohustuma

Kohustuma on Eesti keeles tegusõna, mis tähendab endale kohustuste või lubaduste võtmist ning pühendumist nende täitmisele. Sõna tähendus on laialdane: see kirjeldab nii isiklikku kui ka ametlikku lubaduste, kohustuste või lubaduste täitmisele pühendumist. Etymoloogiliselt pärineb kohustuma sõnast kohustus ning lisanduvast -ma järelvõõdust, mis moodustab verbi.

Kohustuma kasutus on sageli seotud lepingute, seaduste ja muude formaalsete kokkulepete kontekstidega, kus üks või mitu osapoolt kohustuvad järgima tingimusi, tegema ettenähtud toiminguid või tasuma tasu. Näiteks: Pooled kohustuvad järgima lepingu tingimusi. Ta võttis endale kohustuse korraldada konverentsi. Selline sõnavalik on tavapärane ärikeeles ja avalikus halduses, kuid võib esineda ka eraelus, kui keegi võtab vastutuse mõne ülesande eest.

Grammatilises plaanis on kohustuma tegevusverb, mille infinitiiv on kohustuda. Eestikeelses pöördsüsteemis on tavaliselt järgmised vormid: ma kohustun, sa kohustud, ta kohustub, me kohustume, te kohustute, nad kohustuvad. Minevikuvormide kasutus sisaldab variante nagu kohustusin, kohustusid. Verbi saab kasutada koos tegusõnadega nagu tegema või järgima, näiteks kohustuda tegema midagi või kohustuda järgima seadust.

Seosed sotsiaaltöös ja õiguses on märkimisväärsed: kohustuste mõiste hõlmab õigusalast kohustust ning „kohustuslik” kui omadussõna iseloomustab piiranguid või nõudeid. Sõna sünonüümideks võivad olla sõnad nagu lubama, pühenduma või kohustusele viitavad väljendid, kuid kohustuma rõhutab tegevust, mille käigus võetakse midagi ette.