Kohordiuuringud

Kohordiuuringud on tüüpi epidemioloogiline uuring, mis jälgib inimrühma või kohorti, kellel on teatud omadused üle aja. Need uuringud on tavaliselt prospektiivsed, mis tähendab, et uurijad koguvad andmeid enne, kui uuritavate seas haigused või muud tervislikud seisundid tekivad. Kohordiuuringute peamine eesmärk on uurida võimalike põhjuslike seoste uurimist, nagu näiteks elustiili või keskkonnategurite mõju haiguste esinemissagedusele.

Kohordiuuringuid iseloomustab see, et teadlased valivad välja rühma inimesi, kes jagavad mingit ühist tunnust, näiteks vanust, elukohta või kokkupuudet teatud ainega, ja seejärel jälgivad neid pikema perioodi jooksul. Selle aja jooksul registreeritakse, kellel tekivad uuritavad tervislikud seisundid ja millised tegurid võivad sellega seotud olla. Võrreldes kontrollrühmaga, kus neid tegureid ei esine või esinevad vähem, saab uurijad hinnata nende tegurite mõju haiguste tekkele.

Nende uuringute tugevuseks on võimalus uurida mitmeid erinevaid tulemusi samal ajal ja uurida haruldasi kokkupuuteid. Samuti võimaldavad nad hinnata riskifaktorite mõju ajas. Kohordiuuringute peamised puudused hõlmavad aeganõudvat loomust, kõrgeid kulusid ja võimalikke uurijate või osalejate poolseid eelarvamusi, mis võivad mõjutada tulemuste täpsust. Neid kasutatakse laialdaselt krooniliste haiguste, nagu südamehaigused, vähk ja diabeet, uurimisel.