kokkupuuteid

Kokkupuuteid tähistab inimese või organismi kontakt ohtlike ainete, energiaallikate või patogeenidega. Kokkupuude võib toimuda sissehingamisel, allaneelamisel, dermalisel kontaktel või muul viisil ning see võib olla nii akutne kui krooniline. Kokkupuude võib mõjutada tervist, sõltudes toimeainest, doosist ja kokkupuute kestusest.

Kokkupuute tüübid ja rajad on erinevad. Need võivad olla töö-, keskkonna- või koduga seotud ning akuutne (lühiajaline) või krooniline (pikem). Põhiliikumisteed on sissehingamine, allaneelamine ja dermalne kontakt; harva esinevad muude imendumise viisid. Patogeenidega kokkupuude kuulub eraldi kategooriasse ja võib nõuda erinevat lähenemist tervise kaitseks.

Hindamine ja mõõtmine hõlmab ekspositsiooni suuruse, kestuse ja sageduse kirjeldamist ning riskide hindamist. Keskkonnamõõtmised, biomonitoring ja modelleerimine annavad teavet selle kohta, kui suur on potentsiaalne mõju inimestele ja elanikkonnale. Ekspositsioonituvastus aitab määrata, milliseid kaitsemeetmeid vaja rakendada.

Tervisemõjud sõltuvad aine tüübist, annusest ja kokkupuute kestusest ning võivad hõlmata ärritust, toksilisust, allergilisi reaktsioone ning lühiajalisi või pikaajalisi haigusriske. Inimesed võivad olla erinevalt vastuvõtlikud, sõltuvalt tervislikust seisundist ja kaasuvatest teguritest.

Ennetus ja juhtimine põhinevad ohutusnõuetel: asendamine ohtlikumaga, tehnilised ja administratiivsed kontrollid ning isikukaitsevahendite kasutamine. Töötervishoiu standardid ja Euroopa Liidu direktiivid (nt REACH, CLP) mõjutavad nii riiklikke kui ettevõtte tasandi kokkupuudete vähendamise praktikaid. Eestis on korralduslikult juhitud töötervishoiu ja tööohutuse reeglid.