Kognitsioonid

Kognitsioonid on vaimsed protsessid, mis võimaldavad inimestel omandada teadmisi, mõelda ja käitumist suunata. Kognitsioonide alla paigutuvad tähelepanu, tajumine, mälu, keel, mõtlemine, probleemide lahendamine ning otsustus- ja planeerimisoskused. Need protsessid võivad toimida teadlikult või automaatselt ning neid mõjutavad nii kogemused kui ka kontekst.

Kognitsioonide uurimine kuulub kognitiivsele psühholoogiale, kognitiivsele neuroteadusele ja laiemale kognitiivse teaduse valdkonnale. Metoodilised lähenemised hõlmavad eksperimentaalseid katseid, käitumuslikke teste, kognitiivseid mudeleid ja neuroimaging-tehnoloogiaid. Eriline rõhk on töömälu ja pikaajalise mälu eristamisel, tähelepanu kontrollil ning keelest ja mõtlemisest tulenevatel protsessidel.

Olulised mõisted hõlmavad töömälu (aktiivne lühiajaline töötlus), pikaajalist mälu, tähelepanu ja tajumist ning kõrgema taseme kognitiivseid tegevusi, nagu mõtlemine, probleemide lahendamine ja otsustusprotsessid. Kognitiivsetes mudelites käsitletakse sageli teadmiste organiseerimist ja teabe töötlemist ning arvestatakse kognitiivsete moonutuste ja heuristikute mõjuga, mis võivad mõtlemist ja käitumist mõjutada.

Rakendused hõlmavad õppimise ja hariduse parandamist, kasutajakogemuse (UX) kujundamist, kliinilist psühholoogiat ja rehabilitatsiooni ning tehisintellekti arendust. Kognitsioonide paremat mõistmist kasutatakse inimkäitumise selgitamiseks, õppimisstrateegiate arendamiseks ning meetmete väljatöötamiseks, mis toetavad kognitiivset toimimist ja otsustusvõimet.