otsustusprotsessid

Otsustusprotsessid kirjeldavad otsuste tegemise mehhanisme ja tegevusi, mille tulemusena valitakse konkreetne tegevus või kurs. Need toimuvad nii üksikisikute kui ka gruppide tasandil ning hõlmavad teabe kogumist, alternatiivide hindamist ning valikut eesmärkide saavutamiseks. Protsess on häälestatud kontekstile ning selle kvalite sõltub kognitiivsest ja sotsiaalsest dünaamikast.

Otsustusprotsesse eristatakse peamiselt üksikisiku ja grupi tasandil toimuva vahel. Samuti eristuvad ratsionaalsed, intuitiivsed ja kombineeritud lähenemised. Ratsionaalne mudel eeldab parima kasu maksimeerimist informatsiooni täielikul kasutamisel, piiratud ratsionaalsus aga piiride ja ebakindluse tõttu.

Protsess jaguneb tavaliselt järgmisteks etappideks: probleemi ja eesmärkide täpsustamine; alternatiivide genereerimine; nende hindamine ja riskide analüüs; otsuse tegemine ja rakendamine; järelhinnang ja tulevaste küsimuste täpsustamine. Kiired otsused võivad mõnel juhul puududa mõningaid etappe.

Alusmõistetena on klassikaline ratsionaalne mudel, mis kujutab ideaalset maksimaalse kasu otsust; piiratud ratsionaalsus (Simon) rõhutab kognitiivseid piiranguid; heuristikad ja emotsioonid mõjutavad tihti valikut ning grupiotsustes lisandub sotsiaalne mõju ja dünaamika.

Mõjuriteks on teabe kvaliteet, ajalised ja rahalised piirangud, riskitaluvus, kultuurilised normid ning emotsioonid. Grupis võivad esineda heitlikkused nagu arvamuste domineerimine, gruppimöllus või konflikti vältimine, mis muudavad otsuse kvaliteeti.

Kasulikke tööriistu moodustavad otsuste puud, riskianalüüs, kulude-kasu analüüs, SWOT-analüüs ja otsuste toetamise süsteemid, mis koguvad andmeid ja modelleerivad valikuvõimalusi.