Kasutuslihtsuse

Kasutuslihtsus kirjeldab toodete, süsteemide ja teenuste võimet võimaldada kasutajal eesmärkide saavutamist võimalikult kiiresti ja vaevata. See hõlmab nii õppimist kui ka igapäevast kasutamist, pakkudes loogilist navigeerimist, selgeid juhiseid ning vähest vajadust abistavate inimeste järele. Termin viitab eestikeelsele sõnadele kasutus ja lihtsus ning on sünonüümne mõiste inglise keele sõnaga usability.

Kasutuslihtsuse mõistet hinnatakse kolme põhiennuse kaudu: õppimisvõime, töötegevuste efektiivsus ja kasutaja rahulolu. Hea kasutuslihtsus võimaldab kasutajal kiiresti mõista süsteemi struktuuri, meelde jätta olulised toimingud ja vähendada vigade arvu. Lisaks tuleb arvestada veatust ja pakkuda sobivat tagasisidet, et kasutaja teaks, millal ja miks midagi õigesti või valesti läks.

Olulised tegurid hõlmavad selget keeltekasutust, järjepidevat kujundust, loogilist navigeerimist, piisavat visuaalset kontrasti ning ligipääsetavust. Kaasnevad arvestused on reageerimisaeg, vigade parandamise lihtsus, sisendite jaotamise selgus ning designe, mis töötab erinevates kontekstides ja seadmetes.

Kasutuslihtsust rakendatakse laialdaselt tarkvaras, veebis ja mobiilirakendustes ning ka elektroonikas ja avalikes teenustes. Eriti tähtis on see e-riigis ja digitaalse innovatsiooni valdkonnas, kus kasutajate laiaulatuslikad vajadused nõuavad intuitiivset ja kergesti mõistetavat ekraaniväljundit.

Väljakutsed hõlmavad tasakaalustamist turvalisuse ja privaatsusega, erinevate kasutajagrupite ja kultuuriliste ootuste arvestamist ning keerukuse aspektide vähendamist ilma funktsionaalsust kaotamata. Vältida tuleb ülekoormust ja tagada koolitusvõimalused neile, kes esialgu raskemini õpivad.