Karboksülaadid

Karboksülaadid on karboksüülhappe R-COOH vastandühendid, mis moodustuvad karboksüülrühma R-COO− ja kationi (nt Na+, K+, NH4+) korral. Seetõttu on karboksülaadid soolad, mille üldvalem on M+R-COO−. Nad on karboksüülhappe konjugeeritud alused ning nende anioon on resonants-stabiliseeritud, mis annab neile kindlaid keemilisi omadusi.

Moodustamine saab toimuda, kui karboksüülhapped reageerivad alusega (nt naatrium-, kaalium- või ammooniumi alus). Saponifikatsioon (esteride hüdrolüüs) samuti tekitab karboksülaadid. Karboksülaadid võivad olla vees lahustuvad või vähem lahustuvad sõltuvalt R-rühma pikkusest ja struktuurist; lühemad järjestused on sageli vees paremini lahustuvad, pikemad lipofilsemad ning mõnel juhul moodustavad seebilaadsed ained.

Reaktsioonid ja kasutus: karboksülaadid võivad demokraatlikult tagasi pöörduda karboksüülhappeks hapendamisel; need käituvad ka nõrkade baseeritud ainena ja võivad osaleda koordinaadireaktsioonides. Nad on olulised erinevate lahustite, puhastus- ja deter­gendainide ning toiduainete tootmises. Näiteks karboksülaadid toimivad bufferitena ning hapuroolide või säilitusainetena. Naatriumtsitraat on laialdaselt kasutatav buffer ja hapendaja; naatriumatsetaat ning naatriumbensoaat on toidulisandid ja säilitusained.

Näited: naatriumatsetaat, naatriumtsitraat, naatriumbensoaat, kaltsiumpropionaad. Karboksülaadid on ka olulised tööstuslike ja laboratoorsete reaktsioonide koostisosad ning nad võivad toimida seebide moodustamisel lipiididega.