karboksüülhappeks

Karboksüülhappeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, mille molekulid sisaldavad ühte või mitut karboksüülrühma. Karboksüülrühm koosneb süsiniku aatomist, mis on kaksiksideme teel seotud ühe hapniku aatomiga ja ühesiduseliselt seotud hüdroksüülrühmaga (-OH). Selle keemiline valem on üldiselt R-COOH, kus R tähistab orgaanilist jääki.

Karboksüülhapped on happelised oma hüdroksüülrühma prootoni (H+) loovutamise tõttu. Nad reageerivad alustega, moodustades sooli ja vett. Paljud karboksüülhapped on looduslikult esinevad, näiteks äädikhappes (veiniäädikas) ja sidrunhappes (sidrunid). Neid kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses, näiteks plastide, ravimite ja sünteetiliste kiudude tootmisel.

Lühikese ahelaga karboksüülhapped on tavaliselt vedelad ja neil on ebameeldiv lõhn, samas kui pikemad ahelad on sageli tahked. Nad võivad lahustuda vees ja orgaanilistes lahustites sõltuvalt molekuli suurusest ja struktuurist. Reaktiivsus tuleneb karboksüülrühma polariseeritusest ja hapniku aatomite elektronide paaridest.