Karboksühapped

Karboksühapped on orgaanilised ühendid, mida iseloomustab karboksüülrühm, mis koosneb karbonüülrühmast ja hüdroksüülrühmast. Selle rühma keemiline valem on COOH. Karboksühapped on happelised, kuna nad võivad loovutada prootoni, mille tulemuseks on karboksülaat anioon. Nad on laialt levinud looduses ja mängivad olulisi rolle bioloogilistes protsessides.

Lihtsaim karboksühappe on sipelghape (metaanhape), millele järgneb äädikhappe (etaanhape), mis on äädika peamine koostisosa. Pikemad süsivesinikuahelaga karboksühapped on tuntud rasvhapetena ja on olulised lipiidide koostisosad. Karboksühapped võivad olla nii alifaatsed kui ka aromaatsed, sõltuvalt sellest, kas nende struktuur sisaldab tsüklilisi rühmi.

Reaktiivsuse poolest on karboksühapped üsna mitmekülgsed. Nad võivad osaleda mitmesugustes reaktsioonides, sealhulgas esterdamisel, amiidi moodustamisel ja redutseerimisel. Nad reageerivad ka alustega, moodustades sooli. Karboksühappeid kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses erinevate toodete, nagu plastid, ravimid, värvid ja lõhnaained, tootmisel. Samuti on neil oluline roll toiduainetööstuses säilitusainete ja maitseainetena.