Jõuallikatelt

Jõuallikatelt on energia päritolu või allikad, kust toodetud energia pärineb. Terminit kasutatakse peamiselt elektri- ja energiavõrkude kontekstis, et kirjeldada, millest energiatarbijale jõuab see energia ning milline on selle allikate koosseis või koostis.

Jõuallikad jagunevad laias laastus kahe peamise rühma: taastuv- ja mitte-taastuvenergia allikad. Taastuvenergia allikateks on näiteks tuul, päike, vesi (hüdroenergia), biomass (biomass), geotermiline energia ja soojusenergia. Mitte-taastuvaenergia allikad hõlmavad fossiilseid kütuseid (kasutusel olevaid fossiilseid kütuseid nagu CO2 emissiooniga seotud), ning tuumenergiat. Mõned allikad, eriti tuule ja päikeseenergia, on ajaliselt muutuvad või intermittentsed ning nende toodetud energia sõltub ilmastikutingimustest.

Energia jõuab tarbijani läbi elektrivõrkude: toodetud energia konverteeritakse elektrienergiaks ning edastatakse kõrgepingeliinide kaudu ning seejärel jagatakse jaotusse?võrgu kaudu lõpptarbijatele. Erinevate allikate osakaal (energia segu) võib muutuda sõltuvalt kellaajast, ilmast ja tootmiskorrast. Mitmekesine jõuallikate portfell suurendab võrgu usaldusväärsust ja võimaldab paremini hallata tarbimist ning kulusid.

Kahe olulise efekti tõttu on jõuallikatelt valik ja haldamine seotud keskkonna-, majandus- ja energiapoliitikaga. Põhjused hõlmavad kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamist, kütuste sõltumatuse suurendamist ning energiaturu tõhusamaid investeeringuid ja säästlikkust. Eestis ja Euroopa Liidus on eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu ning tagada stabiilne ja mitmekesine energiajulgeolek.