Juuksehäired

Juuksehäired on juuste ja peanaha tervist mõjutavate seisundite üldnimetus. Nende hulka kuuluvad juuksekadu, juukse hõrenemine ja juuksekiudude struktuuri muutused ning peanaha haigused. Juuksehäired võivad esineda igas vanuses ning nende kulg on väga erinev, sõltuvalt täpsest probleemist.

Enimlevinud vormid on juuksekadu (alopeetsia) ja juukse hõrenemine, mis võivad olla püsivad või ajutised. Juuksekadu võib tuleneda geneetilisest või autoimmuunse mehhanismiga, hormonaalsetest muutustest, stressist, ravimite tarvitamisest, toitumise puudustest või haigustest. Ajutine juuksekaotus võib ilmneda pärast rasket haigust või füüsilist koormust (telogeenne effluvium).

Peanaha haigused, nagu seborröa, psoriaas ja seeninfektsioonid (tinea capitis), võivad põhjustada peanaha ketendust, sügelust ning alalisi või ajutisi juuksekado piirkondi. Harva esinevad pärilikud või omandatud juuksejuure ja juuksekiudude struktuuri häired, mis põhjustavad juukse murdumist või nõrkust.

Diagnoos põhineb ajalool ja füüsilisel läbivaatamisel; sageli kasutatakse dermatoskoopiat, juuksepingutustest ja vajadusel vere- ning peanaha biopsiat, et eristada erinevaid vorme.

Ravi on suunatud täpsele diagnoosile. Levinumad meetmed on lokaalsed või suukaudsed ravimid juuksekadude pidurdamiseks, näiteks minoksidiil ja mõnel juhul hormonaalsed või immunoteraapiad autoimmuunsete alopeetsia vormide korral. Peanaha haiguste korral kasutatakse antibakteriaalseid, seennakkuste vastaseid või põletikuvastaseid ravimeid. Tervislik toitumine, stressi juhtimine ja õrn juuksehooldus aitavad vähendada ägenemisi. Juhised tuleb järgida arsti nõuannete järgi.

Prognoos sõltub konkreetsest juuksehaigusest: mõned seisundid võivad tagasi kasvada, teised on püsivad või korduvad. Uuringud ja kaasaegsed ravivõimalused arenevad pidevalt.