psoriaas

Psoriaas on krooniline põletikuline nahahaigus, mille iseloomulikud nähud on punased, paksenenud naastud kaetud hõbedaste kaaludega. Laigud võivad sügeleda või olla valulikud ning esinevad sagedamini peanahal, küünarvarte ja põlvede piirkondades, kuid võivad katta ka teisi piirkondi. Haigus võib ilmneda perioodidena ägenemist ja remissiooni. Mõnel inimesel kaasneb ka küüne muutus või psoriaatiline artriit.

Peamised vormid on plaadi psoriaas (enim levinud), inversne psoriaas nahavoldidel, guttate psoriaas (väikesed laigud), pustulaarne psoriaas ning harva erütemaatiline vorm.

Põhjused ja mehhanism: psoriaas on geneetilise eelsoodumuse ja immuunsüsteemi düsfunktsiooni koosmõju. T-rakkude aktiivsus ja tsütokiinid, sealhulgas TNF-α, IL-17 ja IL-23, soodustavad naharakkude kiiret jagunemist ja naastude teket.

Vallandajad ja riskifaktorid võivad hõlmata stressi, infektsioone (nt streptokokk), nahakahjustusi (Koebner nähtus), teatud ravimeid ning suitsetamist ja alkoholi.

Diagnoos on tavaliselt kliiniline; vajadusel võib teha nahabiopsia.

Ravi valik sõltub haiguse raskusest. Kergete juhtude korral kasutatakse lokaalseid ravimeid (kortikosteroidid, D-vitamiini analoogid) ja regulaarset niisutamist. Keskmise kuni raske haiguse puhul sobivad fototeraapia (UVB, PUVA), süsteemne ravi (retinoidid, metotreksaat, tsütostaatilised ained) ning bioloogilised ravimid, mis suunavad immuunsüsteemi vahendeid (nt anti-TNF-α, anti-IL-17, anti-IL-23). Uued suukaudsed ravimid, näiteks apremilast, lisavad alternatiive.

Psoriaas on eluaegne haigus, kuid õige ravi ja elustiili kohandused aitavad sümptomeid kontrolli all hoida ning elukvaliteeti parandada. Haigus võib olla seotud psoriaatilise artriidi, metaboolse sündroomi ja vaimse tervise häirete suurema riskiga.