analoogid

Analoogid on mõisted, mis kirjeldavad erinevate süsteemide vahel sarnasusi, kuigi nende päritolu või täpne struktuur võib olla erinev. Seda terminit kasutatakse laialdaselt nii teaduses kui tehnikas, et mõista, kuidas sarnased lahendused või vormid võivad ilmneda erinevates kontekstides.

Bioloogias eristatakse analoogsetest struktuuridest neid, mis on funktsionaalselt sarnased, kuid evolutsiooniliselt pärit erinevatest liikidest. Näide on tiivad: lindudel ja nahkhiirtel on tiivad, mis täidavad sama funktsiooni—lendamist—aga arendunud sõltumatult konvergentse evolutsiooni teel.

Keemias ja ravimite uurimisel tähendavad analoogid molekule, mille tuumikstruktuur on sama või sarnane ning mille omadused võivad olla prognoositavalt sarnased. Analoge kasutatakse uute ühendite disainimisel või olemasolevate ainete toimete ja toksilisuse mõistmisel, võttes ette erinevaid asendusi või modifikatsioone.

Tehnoloogias ja elektroonikas kasutatakse mõistet analoog seoses pideva ajaga muutuva signaali või süsteemiga, mis erineb digitaalsest lähenemisest. Analoogsignaalid ja analoogseadmed on olulised mitmetes rakendustes, kus on vaja pidevat ajaväärtust või reaalajas teavet.

Etümoloogiliselt pärineb sõna “analoog” kreeka keelest “analogia” — sarnasuse ja võrdluse ideest. Mõistet kasutatakse nii üldises mõttes kui spetsiifiliselt; oluline on eristada analoogiat homologiast: analoogiad tulenevad sarnasustest funktsioonis või välimuses, kuid mitte ühest päritolust.