Intervjueerimine

Intervjueerimine on teabe kogumise meetod, kus küsitakse isikult küsimusi eesmärgiga saada arvamusi, kogemusi või fakte. Seda kasutatakse ajakirjanduses, teadusuuringutes, personalihalduses, sotsiaalteadustes ja ajaloolise teabe kogumisel. Intervjueerimine võib toimuda näost näkku, telefoni teel või veebivahendite kaudu ning hõlmab nii struktureeritud kui ka avatud küsimuste süsteeme.

Intervjueerimise tüübid: struktureeritud intervjuu, kus küsimused on eelnevalt koostatud ja vastused tihti standardiseeritud; poolstruktureeritud intervjuu, kus kasutatavaid on peamiselt küsimused, kuid vestlus on dünaamilisem; ning ebastruktureeritud intervjuu, mis põhineb vabal vestlusel ja teema järgimisel, kuid ümberkujundamisel on ruumi vastaja mõtete vaba väljendamiseks.

Protsess koosneb ettevalmistusest, läbiviimisest ja analüüsist. Eesmärkide ja sihtrühma täpsustamine, küsimuste koostamine ning vajadusel piloteerimine. Intervjueerimise käigus on oluline saada teadlik nõusolek, selgitada kasutamise eesmärke ja tagada andmete konfidentsiaalsus. Intervjuu võib olla salvestatud audio- või videovormingus või vahetult üles kirjutatud; hiljem toimub transkriptsioon ja analüüs ning tulemuste esitlemine.

Eetika ja kvaliteet: intervjueerimisel tuleb austada osalejate õigusi, vältida kahju ning tagada kogutud andmete õigeaegne ja täpne esitamine. Tundlike andmete puhul kehtivad rangemad andmekaitsepõhimõtted. Kultuuriline ja keeleline tundlikkus ning objektiivne esitamine on olulised.