Institutsionaalsetest

Institutsionaalsetest testidest on üldmõiste, mis kirjeldab hindamis- või testimisprotsesse, mida viivad läbi institutsioonid ja mille eesmärk on hinnata üksikisikute teadmisi, oskusi ja võimeid või teenuste ning protsesside kvaliteeti vastavalt kehtestatud standarditele. Need testid võivad olla standardiseeritud või kohandatud ning neid rakendavad koolid, tervishoiuasutused, sotsiaalteenuste pakkujad ja teised organisatsioonid.

Peamised tüübid hõlmavad diagnostilisi teste ja varajase hoiatuse skriine, funktsionaalseid hindamisi (nt võimekuse, töövõime või teenuste kasutatavuse hindamine), kvaliteedi- ja vastavushindamisi ning koolitus- või akrediteerimisprotseduure. Testide eesmärk sõltub kontekstist: oskuste ja teadmiste kontroll, vajaduste ja tugiteenuste suunamine, teenuste kvaliteedi tagamine ning vastavuse kontroll seaduslikele või organisatsioonilistest nõuetele.

Käik ja eetika: Hindamised toimuvad kindla metoodika ja andmekaitse reeglitega; osalejad teavitatakse, neile antakse nõusolek ning tulemused töödeldakse konfidentsiaalselt. Tulemused dokumenteeritakse ning võivad mõjutada õppe- või teenuse kättesaadavust, rahastust või edasisi otsuseid. Eetilised küsimused hõlmavad läbipaistvust, andmete turvalisust, kultuurilist ja keelelist sobivust ning kallutatuse riskide vähendamist.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad haridust (standardiseeritud ja kohandatud eksamid), tervishoidu (skriiningud ja diagnostikatestid), sotsiaalteenuseid (funktsionaalse hindamise kavandamine ja teenuste koordineerimine) ning tööstus- ning avalikku sektorit (töövõime hindamine, kvaliteediuuringud, akrediteerimised).