Inseminatsioon

Inseminatsioon on meditsiiniline protseduur, mille käigus viiakse sperma naise suguelunditesse eesmärgiga viljastada. See on vähem invasiivne kui paljud teised viljastamisvõtted ja sageli sobiv esimene samm viljakuse probleemi korral.

Põhilised variandid on intrauterine inseminatsioon (IUI) ja intracervical inseminatsioon (ICI). IUI puhul süstitakse töödeldud sperma otse emakasse kateteriga; ICI puhul viidakse sperma emakakaela. Pärast partneri või doonori spermamaterjali kogumist töödeldakse see, et suurendada viljastumise tõenäosust ning ajastatakse protseduur ovulatsiooni lähedale.

Indikatsioonid hõlmavad viljakusprobleeme, mida ei ole põhjustatud munasarjade või emakasisestest haigustest, näiteks madal spermatosoidide arv või motoilsus, emakakaela probleeme ning vajadust lahendada viljakusega seotud olukordi (paarid, üksiknaised või LGBT+ paarid). IUI või ICI kasutatakse sageli koos ovulatsiooni stimuleerimisega, kui see sobib.

Edukuse määr tsüklis sõltub vanusest ja põhjustest; keskmiselt võivad IUI tsüklid pakkuda umbes 10–20 protsendi edukust üheks tsükliks. Donor-sperma kasutatakse sageli single- ja lesbipaaride puhul ning see võib edukust suurendada. Riskiha sõlm kuulub mitmuse raseduse võimalus ning harva infektsioonide või emakahaiguste oht, eriti kui protseduur nõuab invasiivset toimet; seetõttu järgivad protokollid ranget labori- ja kliinilist kontrolli.

Seaduslikud ning eetilised aspektid: donorivalikud nõuavad tervisekontrolli ja testimist ning konfidentsiaalsust; eri riikides reguleeritakse donorite anonüümsust ning kasutatava sperma tingimusi.