Inhalatsioonravi

Inhalatsioonravi on meditsiiniline ravi, mille käigus manustatakse ravimeid otse kopsudesse inhaleerimise teel. See võimaldab kohaliku toime saavutamist ning tavaliselt kiirendab raviefekti, samas vähendades süsteemsete kõrvaltoimete riski.

Peamised manustamisviisid on inhalaatorid (doseerivad aerosoolid, MDI) ja kuivpulbrilised inhalaatorid (DPI), samuti nebulisaatorid. MDId ja DPId võivad kasutada spacerit, mis aitab paremini õiget hingamist. Nebulisaatorid loovad aerosooli, mida hingamisel kombineeritakse tavaliselt maski või toru abil. Need sobivad eriti patsientidele, kes ei suuda inhalaatorit osavalt kasutada või vajavad suuremaid annuseid.

Ravimite rühmad hõlmavad bronhodilataatoreid (SABA näiteks salbutamool lühitoimeline, LABA nagu salmeterool pikaajaliseks kontrolliks), põletikuvastaseid inhalatsioonikortisosteroide (nt budesonide, beclometasone) ning sageli kombineeritud preparaate, mis sisaldavad nii kortikosteroidi kui ka bronhodilataatorit. Antikolinerged ained (ipratroium) on KOKi puhul sageli kasutusel. Mõnel juhul kasutatakse tsüstilise fibroosi puhul inhalatsioonina antibiootikume (nt tobramütsiin).

Indikatsioonid hõlmavad astmat, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK), bronhiiti, bronkiektaasiat ja tsüstilist fibroosi. Inhalatsioonravi võib olla nii pikaajaline kontrollravi kui ka kiiretoimeline ravivõimalus kriisi leevendamiseks.

Tehnika ja hooldus on kriitilised: õige hingamistehnika järgimine suurendab efektiivsust, ebasobiv kasutus võib vähendada toimimist ja tekitada kohalikke kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimed võivad hõlmata suu kandidoosi, köha või kurguprobleeme. Suu loputamine pärast sissehingamist vähendab kandidiaasi riski. Seadmete hooldus, puhastamine ja vajalike osade vahetamine tuleb teha tootja juhiste järgi.