Infoühiskonnad

Infoühiskonnad viitavad ühiskondadele, kus informatsiooni loomine, jagamine ja kasutamine ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (ICT) mängivad keskset rolli majanduses, politikas ja kultuuris. Kõne alla tulevad nii andmete kogumine kui ka nende töötlus, levik ja kasutus igapäevaelus, hariduses ning ettevõtluses.

Mõiste on kujunenud 20. sajandi lõpus koos digitaalse revolutsiooni ja globaliseerumisega. Infoühiskonnad on tihedalt seotud teadmistepõhise majanduse kasutuselevõtmisega, kus väärtus tuleneb peamiselt teadmistest, oskustest ja andmetest ning nende tootmisest ning jagamisest digitaalselt.

Peamised tunnused hõlmavad laialdast ICT-infrastruktuuri (internet, lairiba, mobiilne ühendus), suurenenud andmetöötlust ja analüüsivõimekust, kõrget digitaalset kirjaoskust ning valitsuse ja äri digiteerimist. Tähtsal kohal on ka digitaalsed teenused, platvormipõhised majandust ja tööhõivevormide muutused, mis tuginevad võrgustikele ning andmetele.

Infoühiskondade mõjud hõlmavad tootlikkuse ja innovatsiooni kasvu ning uute sotsiaalsete ja majanduslike võimaluste tekkimist, kuid samal ajal kaasnevad riskid nagu digitaalne lõhe, andmekaitse ja privaatsus ning põhimõtteterahalbade või kontrollimise ohud. Avalik hallatus on sageli digitaliseeritud ning demokratiseerub osalus- ja kaasamisvõimaluste kaudu, kuid samal ajal kerkivad küsimused küberjulgeoleku ja eetika osas.

Teoreetilised raamid hõlmavad Daniel Belli ideed infoühiskonnast, Manuel Castellsi võrgustikühiskonda ning OECD ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide käsitlusi teadmistepõhisest majandusest. Kritiseeritud on mõiste üldistus ning tehnoloogiat keskendav fookus, mis võib varju jätta sotsiaalse ja ajaloolise konteksti ning digitaalse lõhe tegelikkust.