Hüdroformülleerimisreaktsioonid

Hüdroformülleerimisreaktsioonid, tuntud ka kui okso-protsess või hüdroformüül, on keemiline protsess, kus alkeen reageerib süsinikmonooksiidi ja vesinikuga, et moodustada aldehüüdi. Seda reaktsiooni katalüüsivad tavaliselt ülekanne metallide kompleksid, millest tuntuimad on kobalt ja roodium. Reaktsiooni üldine valem on:

RCH=CH2 + CO + H2 → RCH2CH2CHO ja RCH(CHO)CH3

Peamised hüdroformüleeritavad alkeenid on propeen, buteenid ja kõrgemad alfaleenid. Reaktsiooni tulemusena saadud aldehüüdid on väärtuslikud vaheained paljude erinevate kemikaalide tootmisel, sealhulgas plastifikaatorid, lahustid, parfüümid ja sünteetilised pesuvahendid.

Hüdroformüleermise protsessi arendas esmakordselt Otto Roelen Saksamaal 1938. aastal. Tänapäeval on see üks tööstuslikult kõige olulisemaid orgaanilise sünteesi meetodeid, mille aastane toodang ulatub miljonitesse tonnidesse. Roodiumipõhised katalüsaatorid on kobaltipõhistest katalüsaatoritest oluliselt tõhusamad ja selektiivsemad, mis on võimaldanud reaktsiooni läbi viia madalamatel temperatuuridel ja rõhkudel.

Hüdroformüleermise reaktsiooni on võimalik kohaldada nii lineaarse kui ka harunenud aldehüüdi saamiseks, sõltuvalt kasutatavast katalüsaatorist ja reaktsioonitingimustest. Lineaarsed aldehüüdid on sageli eelistatud, kuna neist saadakse paremate omadustega lõpptooteid. Uurimistööd jätkuvad uute ja tõhusamate katalüsaatorite väljatöötamiseks ning protsessi keskkonnasõbralikkuse parandamiseks.