Hüdraulikas

Hüdraulikas on inseneriteadus ja tehnika, mis tegeleb vedelike kasutamisega jõu ja liikumise tekitamiseks ning kontrollimiseks. See valdkond hõlmab vedelike omaduste mõistmist, energiatõhusaid ülekanneid ning seadmete ja süsteemide projekteerimist, kasutamist ja hooldust. Hüdraulika kasutab peamiselt lõpmatuseni segunematu ja suure jõu ülekanne vedelikku mööda torude ja seadmete ahelas.

Põhifilmiks on Pascali printsiip: suletud jaotises rakendatud rõhk koguneb vedelikku ühtlaselt ning jõud ja liikumine edastuvad süsteemis vastavalt konstruktsioonile. Vedeliku tööpõhimõtted hõlmavad rõhku, voolu ja energiaparadigi muutusi, mis võimaldavad väikeste jõudude kaudu suuret liikumist ja täpse kontrolli.

Hüdraulikas kasutatakse mitmesuguseid komponente: hüdraulilised pumpad, mis tekitavad töökanalis rõhu; lülitid ja ventiilid, mis suunavad, reguleerivad ja kontrollivad vedeliku voolu; hüdraulilised mootorid ja kolvid (aktiividjad), mis teisendavad rõhu ja voolu mehaaniliseks liikumiseks; sobivad juhtmed ja filtrid, mis tagavad süsteemi puhtuse ja töökindluse. Tavalised vedelikud on mineraalõlid, sünteetilised hüdraulilised õlid ning mõnikord veega-glykool segud, mis valides sõltub kasutuskohast ja temperatuuridest.

Hüdraulika pakub suurt jõu ja paindlikkuse kombinatsiooni ning leidub tööstuses, töörõivaste masinates, lennunduses, transpordis ja energeetikas. Kontrollimehhanismid, nagu proportsionaalsed ja freonita ventiilid, võimaldavad täpseid liikumisi ja sujuvat jõu ülekandmist.

Ajalooliselt saab hüdraulikat jälgida Pascali printsiibist 17. sajandi lõpus ning seejärel tööstuslikuks piiramiseks ja arendamiseks, mille tulemuseks on laialdaselt kasutatavad süsteemid tänapäevases mehhaanikas ja automatiseerimises.