Hävinemine

Hävinemine on eestikeelne mõiste, mis kirjeldab protsessi, mille käigus midagi kaob, kaotab olemuse või lõpeb olemisega. See võib tähistada füüsilist hävimist (asjade või materjalide kadumist), teabe kadumist või andmete hävimist ning samuti populatsioonide või liigi väljasuremist või kultuurilise pärandi tuhmumist.

Etymoloogia: sõna moodustati verbist hävinema „kaduma, kaotama” ning nimetavas vormis lisandub -mine, mis märgib protsessi. Sõnaga on seotud sünonüümid nagu kadumine ja hävitamine, kuid need viitavad erinevatele varjunditele ning neil on spetsiifilisem kasutusvaldkond.

Kasutus ja kontekst: Hävinemine on üldmõiste ning kontekstist oleneb, milline täpne mõiste valitakse. Ökoloogias kasutatakse sageli väljasuremist liigi lõpu tähistamiseks; hävinemine võib viidata kohalikele või osalistele kaotustele enne täielikku väljasuremist. Arhiivides ja digitaaltehnoloogias tähistab see andmete või failide kadumist või kahjustumist. Kultuurilises ja ajaloolises kontekstis võib hävinemine tähendada traditsioonide, keel­te või pärandi unustamist või füüsilist hävimist.

Seosed ja eristus: Hävinemine ühtesid teisi mõisteid, nagu kadumine, hävitamine ja väljasuremine, ning sõltuvalt kontekstist valitakse sobiv tähendusniit. Absoluutne väljasuremine on tihti täpsem kui üldine hävinemine, mis hõlmab laiemat kõrvale/kaotuse protsessi.

Näited: „Tulekahju põhjustas suur osa arhivaalide hävimise.” „Andmete hävimine tekitas olulise info kaotuse.” „Liigi väljasuremine on ökoloogilise hävinemise äärmuslik vorm.”