hävimise

Hävimine on protsess, mille käigus midagi hääbub, kaob või kaotab järk-järgult oma olemasolu või funktsiooni. Mõiste on kasutusel mitmes valdkonnas ning rõhutab ajas toimuvat vähenemist või kadumist.

Hävimist käsitletakse peamiselt järgmiselt: loodusteadustes võib hävimine tähendada liikide väljasuremist või populatsioonide vähenemist; keeleteaduses kirjeldatakse keele või selle varasema vormi kadumist; kultuurilises kontekstis viitab see traditsioonide, oskuste või artefaktide kaotusele; infotehnoloogias ja arhiveerimises võib hävimine tähendada andmete jäädavat kadumist või vananenud digitaalse kultuuri väljasuremist.

Põhjused on mitmekesised. Looduslik vananemine ja ökosüsteemide muutused võivad viia loomulikule hävimisele; inimtegevus, nagu elupaikade hävitamine, kliimamuutused ja saastus, suurendab riske; keele- ja kultuurikontekstides on peamised põhjused globaliseerumine ning muutused sotsiaalsetes ja majanduslike praktikas; andmete puhul vananemine ning tehnoloogiline muutus.

Hävimise tagajärjed hõlmavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, kultuurilise mitmekesisuse ning ajaloo kadumist ning sotsiaal-majanduslikke mõjusid.

Ennetus ja säilitamine hõlmavad elupaikade kaitset ja taastamist, liikide jaoks kaitseprogramme, keele ja kultuuripärandi säilitamist dokumenteerimise ja jätkuva kasutamise kaudu ning digitaalse materjali pikaajalist talletamist ja standardiseerimist.