Hormoonpuudulikkus

Hormoonpuudulikkus, tuntud ka kui hormoonide ebapiisavus, tekib siis, kui keha ei tooda või ei suuda tõhusalt kasutada teatud hormoone. Hormoonid on keemilised sõnumitoojad, mis reguleerivad paljusid elutähtsaid funktsioone, sealhulgas kasvu, ainevahetust, reproduktiivset tervist ja meeleolu.

Selle seisundi põhjustajad võivad olla mitmed. Nende hulka kuuluvad geneetilised häired, autoimmuunhaigused, kus immuunsüsteem ründab hormoone tootvaid rakke, või kahjustused endokriinsetes näärmetes, mis on hormoonide tootmise eest vastutavad organid. Samuti võivad hormoonpuudulikkust põhjustada teatud ravimid, operatsioonid või ajukasvajad.

Hormoonpuudulikkuse sümptomid sõltuvad sellest, milline hormoon on ebapiisav. Näiteks kasvuhormooni puudulikkus lastel võib põhjustada kasvupeetust, samas kui täiskasvanutel võib see avalduda väsimusena ja lihasmassi vähenemisena. Kilpnäärmehormooni puudulikkus (hüpotüreoidism) võib põhjustada ainevahetuse aeglustumist, kaalutõusu, külmatalumatust ja väsimust. Suguhormoonide puudus võib mõjutada reproduktiivset funktsiooni, seksuaaliha ja luude tervist.

Diagnoos tehakse tavaliselt vereanalüüside abil, mis mõõdavad hormoonide taset. Ravimeetodid hõlmavad sageli hormoonasendusravi, kus puuduvat hormooni manustatakse väljastpoolt. Ravi eesmärk on taastada hormoonide tasakaal ja leevendada sümptomeid, parandades patsiendi elukvaliteeti.