Hingamisfunktsioon
Hingamisfunktsioon viitab elundite ja süsteemide võimele ja protsessile, mis on seotud hingamisega. See hõlmab hapniku omastamist keskkonnast ja süsinikdioksiidi eritumist organismist. Peamisteks hingamiselunditeks on kopsud, kus toimub gaasivahetus. Hingamine toimub kahe peamise mehhanismi abil: inspiratsioon ehk sissehingamine ja ekspiratsioon ehk väljahingamine. Sissehingamisel tõmbuvad rindkere lihased kokku, suurendades rinnakorvi mahtu ja tõmmates õhku kopsudesse. Väljahingamisel lõdvestuvad need lihased, vähendades rinnakorvi mahtu ja surudes õhu kopsudest välja. Hingamisfunktsiooni reguleerib närvisüsteem, täpsemalt ajutüves asuv hingamiskeskus, mis vastutab hingamissageduse ja sügavuse kontrolli eest. Erinevad füsioloogilised ja patoloogilised seisundid võivad mõjutada hingamisfunktsiooni. Näiteks füüsiline koormus suurendab hingamissagedust ja sügavust, et rahuldada keha suurenenud hapnikuvajadust. Hingamisteede haigused, nagu astma või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), võivad aga hingamisfunktsiooni oluliselt kahjustada, muutes hingamise raskeks. Hingamisfunktsiooni hindamiseks kasutatakse erinevaid meditsiinilisi teste, nagu spiromeetria, mis mõõdab kopsu mahtu ja õhuvoolu kiirust.