Haistmishäireid

Haistmishäireid, tuntud ka kui anosmia, hüposmia või parosmia, on olulised muutused inimese võimes tunda lõhnu. Need võivad avalduda täieliku lõhnatajuna (anosmia), vähenenud lõhnatajuna (hüposmia) või moonutatud lõhnatajuna, kus tuntakse lõhnu valesti või meeldivad lõhnad tunduvad ebameeldivatena (parosmia).

Haistmishäirete põhjused on mitmekesised. Üks sagedasemaid põhjuseid on ülemised hingamisteede infektsioonid, eriti külmetushaigused ja gripp, samuti COVID-19 pandeemia on toonud esile selle viiruse seose haistmisfunktsiooni kadumisega. Nohu, sinusiit ja nina polüübid võivad samuti põhjustada ajutist või püsivat lõhnataju halvenemist, blokeerides lõhnastimulite jõudmist haistmisretseptoriteni.

Muud võimalikud põhjused hõlmavad peaaju traumaid, mis võivad kahjustada haistmiskudesid või närviteid. Neurodegeneratiivsed haigused nagu Parkinsoni tõbi ja Alzheimeri tõbi võivad samuti põhjustada haistmishäireid haiguse varajases staadiumis. Kokkupuude teatud kemikaalide, ravimite või mürgiste ainete kahjustavate mõjudega on samuti võimalik. Mõned inimesed võivad sündida haistmishäiretega (kaasasündinud anosmia).

Diagnoosimine hõlmab tavaliselt anamneesi kogumist, füüsilist läbivaatust ja spetsiifilisi haistmisteste, mis hindavad erinevate lõhnade tuvastamise võimet. Ravi sõltub põhjusest. Kui põhjuseks on infektsioon või põletik, võivad abiks olla ravimid või ninapritsmed. Mõnel juhul võib haistmisfunktsioon taastuda spontaanselt, kuid püsivate häirete korral on võimalused paranemiseks piiratumad. Haistmishäirete mõju elukvaliteedile võib olla märkimisväärne, mõjutades toidu nautimist, turvalisust (nt gaasilekke tuvastamine) ja emotsionaalset heaolu.