polüübid

Polüübid ehk polüüpide moodustised on limaskestalt lähtuvad ebanormaalsed kasvud, mis ulatuvad elundi valendikku. Nad esinevad erinevates organites, kuid kõige sagedamini jämesooles ja ninaneelus. Enamik polüüpe on asümptomaatilised, kuid sõltuvalt paiknemisest võivad need põhjustada verejooksu, ebamugavust või obstruktsiooni.

Polüübid liigitatakse histoloogiliselt peamiselt adenomatoosseteks, hüperplastilisteks, põletikulisteks, hamartomatoosseteks ja juvenaalseks polüüpideks. Jämesooles on suurim kliiniline tähendus adenomatoossetel polüüpidel, mis on prekantseroossed ja nende risk sõltub suurusest, arvust ja tüübist. Hüperplastilised ja väiksemas ulatuses põletikulised polüübid on tavaliselt madala riskiga.

Diagnoos tehakse kolonoskoopia ja biopsia abil, mille käigus hinnatakse polüübi histoloogiat. Eemaldamist teostatakse endoskoobiliselt ehk polüpide eemaldamisega; suuremad või keerukamad juhtumid võivad nõuda kirurgilist sekkumist. Põletikulised ja hüperplastilised polüübid vajavad tavaliselt jälgimist, adenomatoossed tüübid eeldavad tihedamat seiret ja vajadusel ravi.

Järelkontroll on oluline pärast polüüpide avastamist ja eemaldamist. Põhiline ennetus on regulaarne jämesoole skriining, mis sõltub polüüpide tüübist ja patsiendi riskist. Pärilikud seisundid nagu FAP (familiaalne adenomatoosne polüposis) ja Lynch'i sündroom suurendavad vähiriski ning nõuavad geneetilist nõustamist ja tihedamat jälgimist.