polüpide

Polüüpide kohta võib öelda, et need on limaskesta ebanormaalsed kasvud, mis võivad tekkida erinevates organites. Enamik polüüpe on healoomulised, kuid mõnel juhul võivad need areneda pahaloomuliseks või viidata varasetele haigustele. Polüüpide esinemissagedus ja riskid sõltuvad asukohast ning polüübi tüübist.

Kolorektaalsed (kolon- ja pärasoole) polüübid on kõige tuntud ja uuritumad. Neid kirjeldatakse peamiselt kolme tüüpi: adenomatoossed (adenoomid), hüperplastilised polüübid ja serrate polüübid. Adenomatoossed polüübid on suurim vähiriski allikas ning neid soovitatakse eemaldada ja jälgida; hüperplastilised ja paljud serrate polüübid on tavaliselt madalama riskiga, kuid teatud juhtudel vajavad järelkontrolli.

Ninakõrvalpolüübid (nina- või sinuskõrvalpolüübid) tekivad kroonilise põletiku või astma ning teiste hingamisteede haiguste taustal. Sümptomid hõlmavad ninakinnisust, lõhna vähenemist ja vajadust korrata arstlikku sekkumist; ravi võib koosneda kortikosteroidide manustamisest ning vajadusel kirurgilisest eemaldamisest.

Emakapolüübid on emakasisese limaskesta kasvajad, mis võivad põhjustada ebanormaalseid verejookse või viljakusprobleeme. Diagnoosimine toimub tavaliselt hüsterooskoopilise uuringu käigus ja ravi hõlmab polüübi eemaldamist.

Maopolüübid tekivad magusalis ning võivad olla erinevat tüüpi, sealhulgas fondi näärmete polüübid ja hüperplastilised polüübid; mõni tüüp võib kergematel juhtudel vajada jälgimist, raskematel juhtudel aga eemaldamist.

Diagnoosimine hõlmab endoskoopiat ja vastavaid pildistamismeetodeid, laboratoorset jälgimist ning regulaarset jälgimist, mis aitab ennetada võimalikke tüsistusi ja vähendada vähiriski.

---