Haigusseisundid

Haigusseisundid on üldmõiste, mis kirjeldab inimeste tervist mõjutavaid haigusi ja meditsiinilisi seisundeid. Neid võib võtta kui akuutseid või kroonilisi, lühiajalisi või pikaajalisi; need võivad tuleneda infektsioonidest, vigastustest, geneetilistest teguritest või elustiili valikutest. Haigusseisundeid hinnatakse ja registreeritakse tervishoiusüsteemis tavaliselt arsti või teiste tervishoiutöötajate poolt, et tagada sobiv ravi ja täpne statistika.

Haigusseisundeid võib klassifitseerida mitmel viisil: etioloogia järgi (infektsioonilised vs mittenakkuslikud), organi süsteemi järgi (kardiovaskulaarne, hingamisteede, seedesüsteem, närvisüsteem, lihasluukonna ja sidekoe küsimused jt), kestuse järgi (akutne vs krooniline) ning raskuse või mõju järgi (kerge, mõõdukas, raske). Mõiste hõlmab nii kaasasündinud kui omandatud haigusseisundeid ning vigastuste või operatsioonide järel tekkivaid seisundeid.

Näiteid haigusseisunditest on infektsioonhaigused (gripp, kopsupõletik), kroonilised mittenakkuslikud haigused (diabeet, südamehaigused), hingamissüsteemi haigused (astma), seedetrakti haigused ning vaimse tervise häired (depressioon, ärevushäired).

Haigusseisundeid kajastatakse sageli rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (ICD) koodidega. ICD-10 ja ICD-11 abil luuakse ühtsed andmebaasid, mis võimaldavad epidemioloogilist järelvalvet, tervishoiuteenuste planeerimist ja täpse tervisenäitajate jälgimist.

Haigusseisundite mõiste rõhutab tervise komponentide mitmekesisust ning nende haldamine hõlmab diagnoosi, ravi, jälgimist ja vajadusel rehabilitatsiooni. Inimese seisund võib olla mitme haigusseisundi koosmõju — komorbiidsus — mis mõjutab ravi ja prognoosi.