Haiguslikkuse

Haiguslikkus ehk patogeensus on bioloogilise organisimi võime põhjustada haigust vastuvõtvas peremehes. See hõlmab patogeeni võimet siseneda ja paljuneda ning tekitada haiguslikku toimet; haiguslikkuse raskus ja kestus sõltuvad nii mikroorganismi omadustest kui ka peremehe vastuvõtlikkusest ning keskkonnatingimustest. Mõiste on tihti kasutuses koos selgitustega patogeensus või virulentsus, sõltuvalt kontekstist.

Haiguslikkus sõltub patogeeni virulentsusteguritest—nagu toksiinid, ensüümid, sekretoorsed süsteemid, adhesioonivõime—ning peremehe immuunsusest ja üldisest terviseseisundist. Samuti mõjutavad teda keskkonnatingimused, sealhulgas temperatuur, pH ja mikrobiom. Seetõttu võib sama mikroorganism tekitada erinevates hostides või erinevates olukordades erineva haiguslikkuse taseme.

Haiguse teke hõlmab sageli mitmeid samme: adhesioon ehk kinnitumine peremehe pindadele, koloniseerimine, invasioon või sissetung, toksiinide või kahjulike ainete tootmine ning immuunvastuse vältimine või kahjustuste raskendamine. Peremehe faktoritest sõltub suuresti, kui raske haigus kujuneb.

Haiguslikkuse hindamine on oluline nii nakkuste leviku mõistmises kui ka ennetus- ja ravivõtete arendamisel. See on segu patogeeni omadustest ning peremehe geneetilistest, medicinilistest ja keskkonnaalastest teguritest, mistõttu haiguste riskid ja juhtimine on keerulised ning kontekstispetsiifilised.