Geolokatsiooni

Geolokatsioon (geolokatsioon, geolocation) on protsess või tehnoloogia, mille abil tuvastatakse või hinnatakse isiku või objekti geograafiline asukoht. Tavaliselt esitatakse see koordinaadidena: laiuskraad ja pikkuskraad, vahel ka kõrgus. Geolokatsiooni allikad hõlmavad GNSS-sateliite (GPS, GLONASS, Galileo, BeiDou), mobiilivõrke, Wi‑Fi ligipunkte ja IP-aadressi põhist asukoha estimatsiooni. Iga allikas pakub erinevat täpsust ning töötab erinevates keskkondades.

Kuidas see töötab, sõltub kasutatavast tehnoloogiast. GNSS-süsteemid koguvad signaale mitmelt satelliidilt ja seadet teavitades arvutatakse asukoht. Mobiilsidevõrkide puhul kasutatakse võrgu torujuhtmete ja tugijaamade andmeid, et hinnata asukoht võrguringi või katvuskoonuse põhjal. Wi‑Fi-positioneerimine võrdleb koht võrgu ligipunktide signaalset vastavust füüsilisele andmebaasile. IP-geolokatsioon on kõige vähem täpne ja põhineb kasutajaIP-aadressi geograafilisel jaotusel.

Rakendused hõlmavad teed näitavate teenuste, kaardistamise, asukohapõhiste teenuste, varade jälgimise ja hädaabiteenuste tõhustamise võimalusi. Geotagging piltide, sotsiaalmeedia postituste ja turundusandmete puhul on laialt levinud. Samuti kasutatakse geolokatsiooni geofencing’i ja kohandatud reklaamide jaoks.

Privaatsus ja õigusnormid moodustavad olulise osa geolokatsiooni käsitlemisel. Isikuandmena on asukohaandmed kaitstud ning töötlus nõuab õiguspärast alust, sihtotstarbelisust ja kinnitusi. Euroopa Liidus kehtib isikuandmete kaitse seadus, nagu GDPR, mis seab piiranguid andmete kogumisele, säilitamisele ja jagamisele ning annab kasutajale kontrolli oma asukoha kohta. Parimad tavad hõlmavad kasutaja kontrolli, minimaalset andmekogumist, anonimeerimist ja selgeid privaatsustingimusi.