Fossiilkütustena

Fossiilkütustena tuntakse maapõues leiduvaid orgaanilisi aineid, mis on tekkinud miljonite aastate jooksul maetud taimede ja loomade jäänustest. Need jäänused läbisid kõrge rõhu ja temperatuuri mõjul muundumisprotsessi, mille tulemuseks on erinevad kütused. Peamised fossiilkütused on kivisüsi, nafta ja maagaas.

Kivisüsi on tahke fossiilkütus, mis tekkis peamiselt muistsete metsade taimede jäänustest. Seda on kasutatud soojusenergia tootmiseks ja tööstuslikel eesmärkidel juba sajandeid. Nafta, tuntud ka kui toorõli, on vedel fossiilkütus, mis tekkis peamiselt meres elanud mikroorganismide jäänustest. Naftat rafineeritakse mitmesugusteks toodeteks, sealhulgas bensiin, diiselkütus ja petrooleum. Maagaas on gaasiline fossiilkütus, mis koosneb peamiselt metaanist ning tekib sageli koos naftavarudega. Seda kasutatakse laialdaselt kütmiseks ja elektrienergia tootmiseks.

Fossiilkütused on olnud maailmamajanduse alustalad pikka aega, pakkudes suures koguses energiat. Samas on nende kasutamisega seotud ka olulisi keskkonnaprobleeme. Põlemisprotsessis eralduvad atmosfääri kasvuhoonegaasid, eelkõige süsinikdioksiid, mis on üks peamisi kliimamuutuste põhjustajaid. Samuti võivad fossiilkütuste kaevandamine ja transport põhjustada keskkonnareostust. Seoses nende negatiivsete mõjudega otsitakse aktiivselt alternatiivseid, taastuvaid energiaallikaid.