fossiilkütused

Fossiilkütused on energiavarud, mis on moodustunud miljoneid aastaid tagasi elusorganismide jääkide pikaajalise temperatuuri ja rõhu toimel. Peamised fossiilkütused on kivisüsi, nafta ja maagaas. Need kütused on suure energiatihedusega ning neid kasutatakse laialdaselt elektri tootmisel, transpordis ja tööstuslikes protsessides.

Kivisüsi tekkis vanades soode ja turbapõldude kihtides, kus orgaaniline materjal tihenes ja millele järgnesid pikaajalised kõrge temperatuuriga ja rõhuga tingimused. Nafta ja maagaas kujunesid mereorganismide lagunemisel: orgaanilised jäägid kogunesid ja pika aja jooksul muundusid vedelaks naftaks ning gaasiliseks maagaasiks. Erinevatel fossiilkütustel on erinev energiatarve ja põletusomadused: kivisüsi on tavaliselt energiarikkam, kuid põletamisel tekivad rohkem saasteid; nafta ja maagaas põlevad puhtamalt ning neid on transportida ja töödelda hõlpsam.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad elektri tootmist, transporti ning keemiatööstust. Ebaharilikud või mittetraditsioonilised varud, nagu sügaval asuvad või keerukates geoloogilistes vormides leiduvad nafta- ja gaasivarud, vajavad täiendavat tehnoloogiat ja suuremaid investeeringuid.

Keskkonnamõjud: fossiilkütuste põletamine vabastab süsinikdioksiidi ja teisi kasvuhoonegaase, lisaks võib tekkida õhusaaste ning keskne mõju on kliimamuutustele ja tervisele. Kaevandamine ja tootmine võivad mõjutada maastikku ja veekaitset.

Järeldus: paljud riigid püüavad vähendada fossiilkütuste rolli, suurendades energiasäästust ja investeeringuid taastuvatesse ning muudes madala süsinikusisaldusega tehnoloogiatesse; kuid lühiajaliselt jääb nende energiaallikate osakaal märkimisväärseks.