fossiilkütustel

Fossiilkütused on energiavarud, mis on tekkinud miljoneid aastaid tagasi orgaanilise materjali survestumise ja kuumutumise tulemusena ning paiknevad maa all erinevates kivimitest koosseisudes. Need on mitte taastuvad ressursid ja nende varud on piiratud. Peamised fossiilkütuste liigid on kivisüsi, nafta ja maagaas. Kivisüsi on traditsiooniliselt olnud odav ja laialdaselt kasutatav elektri ja tööstusenergia allikana; nafta on peamine transportkütus ning keemiatööstuse oluline tooraine; maagaas pakub puhast gaasienergiat ning kasutatakse nii elektri- kui ka soojusenergiaallikana ja tööstuses.

Fossiilkütuste põletamine vabastab süsinikdioksiidi ja teisi saasteaineid, mis mõjutavad kliimat ning õhukvaliteeti ning võivad tervist kahjustada. Samuti on ohtu lekked ja õnnetused, mis võivad põhjustada ulatuslikke keskkonnakahjusid. Varude ja nende arvelt tekkinud sõltuvus ning geopoliitilised tegurid mängivad olulist rolli majanduses ja rahvusvahelises koostöös.

Majanduses on fossiilkütused olnud keskne energiaallikas, kuid nende roll väheneb üha enam seoses üleminekuga puhtamate ja taastuvate energiaallikate poole. Poliitika on suunatud heitkoguste vähendamisele ning investeeringutele taastuvenergia, energiatõhususe ja uute tehnoloogiate, sealhulgas süsiniku püüdmise ja säilitamise (CCS) arendamisse. Eesmärgiks on tasakaalustada energiavajadust ja majanduslikku konkurentsivõimet ning samal ajal vähendada keskkonnamõjusid.