Filtratsioonis

Filtratsioon on aine eraldamise protsess, mille käigus segu või lahus läbib poorse filtri või filtreeriva kihi. Tahked osakesed ja suuremad komponendid jäävad filtrisse, vedelik või gaas aga läbivad filtri. Filtratsiooni efektiivsus sõltub filtri poorsusest, osakeste suurusest, vedeliku viskoossusest ning kasutatava rõhu tüübist.

Filtratsioon võib olla sügavfiltratsioon või pindfiltratsioon. Sügavfiltratsioon eraldab osakesed läbi kogu filtrimaterjali, filtreerimisskihi sügavuses. Pindfiltratsioon toimib pealispinnal ning on tüüpiline membraanfiltratsioonile. Lisaks on kasutusel gravitatsiooniline, vaakum- ja rõhufiltratsioon; membraanfiltratsioon hõlmab spetsiaalsete membraanide kasutamist erineva poorsusega.

Materjalid, mida filtratsioonis kasutatakse, varieeruvad. Tavalised filtrimaterjalid on filterpaber, liiv ja diatomiit, kuid sageli kasutatakse ka sünteetilisi membraane või muud porist polümeersed materjalid. Filtratsiooniseadmed võivad olla lihtsad või keerukamad, hõlmates gravitatsioonifiltreid, vaakumfiltreid ja rõhufiltreid.

Rakendused on laialdased. Neid kasutatakse joogivee ja tööstusliku vee puhastamiseks, toidu- ja joogitööstuses, farmaatsias ja biotehnoloogias, jäätmete ja vedelike puhumisel ning õhu filtratsioonis. Bioloogilises ja meditsiinilises kontekstis on filtratsioon oluline ka neerude glomerulaarfiltratsioonina, mille käigus verre filtreeritakse vedelikku ja lahustuvad ained moodustades primaarset uriini.

Väljakutsed hõlmavad ummistumist ehk foulingut, mis vähendab läbilaskevõimet. Filtrite eluea pikendamiseks ning kvaliteedi tagamiseks tehakse puhastust või asendamist ning jälgitakse pidevalt poorsust ja läbilaskevõimsust.