diatomiit

Diatomiit on sedimenteerunud kivim, mis koosneb peamiselt amorfsest silikast (SiO2) ja mille moodustavad diatomide frustulid ehk fossiilsed silikakestade jäägid. Frustulid on väga väikesed ja üksteise peale kogunedes moodustavad kivimi suure poorsuse ja suurpinna, mis annavad diatomiidile iseloomuliku struktuuri.

Diatomiidi ladestused tekivad magevee või meres keskkondades, kus diatomide frustulid settevad ja kogunevad. Ajapikku tihenevad sette ja kivistuvad, moodustades diatomiidi kihti. Maailmas on suurimaid ladestusi erinevates piirkondades, sealhulgas Ameerika Ühendriikide läänerannikul, Türgis, Taanis, Hispaanias, Kreekas ja Jaapanis.

Omadused: diatomiit on kerge ja väga porine, Mohsi skaalal umbes 2–3. Peamine koostis on amorfsed silikad (SiO2); värvus varieerub valgest hallini ning lisandite olemasolul võivad ilmneda muud toonid. Suur pindala ja poorne struktuur annavad sellele hea filtratsiooni- ja imavusomadused.

Kasutus: diatomiiti kasutatakse peamiselt filtratsioonina (joogid, vee-, õlle- ja veefiltrid), kuid see on kasutatav ka abrasiivina, täiteainena plastides ja kummis ning absorbeeriva ainena. Toidukvaliteediga diatomiit (food-grade) leidab kasutust mõnedes tööstustes ja loomade toitumises. Töötlemisel tuleb vältida tolmu sissehingamist, sest diatomiidi tolm võib olla tervisele ohtlik, eriti krüstande vormide puhul.