ladestused

Ladestused ehk laadimisaapid viitavad infrastruktuurile, mis võimaldab elektriautode ja teiste akudega seadmete laadimist. Need hõlmavad avalikke laadimispunkte, era- ja töökohalisi lahendusi ning koduseid laadimisteid. Ladestused moodustavad olulise osa elektrisõidukite levikust ning energia- ja transpordisüsteemi sidest.

Ladestuste standardid ja pistikud on peamiselt Euroopa turul järgmised: AC-laadimiseks kasutatakse enamasti Type 2 pistikut (Mennekes). DC-laadimiseks on levinud CCS2 ja mõnel juhul CHAdeMO. Laadimisseadmed peavad vastama rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele, nagu IEC 61851 ja IEC 62196, ning neid on olemas erineva voolutugevuse ja võimsusega.

Kiirus ja laadimisaegade varieeruvus sõltuvad pistikust, laadija võimsusest ja sõiduki akust. Tako keeles jagunevad laadimisvõimalused tavaliselt aeglasteks (u 3,7–7 kW), standard- või töökohalisteks (11–22 kW) ning DC-kiirlaadijateks (50–350 kW). Praktikas tähendab see, et täislaadimine võib võtta mitu minutit kuni mitu tundi, sõltuvalt aku mahust ja laadijast. DC-kiirlaadimine on sobiv kiireks laadimiseks teekonna jooksul.

Kasutus ja äritegevus: Avalikud laadimisvõrgud toimivad sageli koos era- või töökohaliste lahendustega. Maksmine võib toimuda mobiilirakenduste, RFID-kaartide või arvelduspartnerite kaudu; paljud võrgud pakuvad ka roaming‑võimalusi erinevate võrkude vahel. Omanikud võivad olla avalikud tarnijad, ettevõtted või kinnistuomanikud, kes haldavad nii üksikuid p{"type":"paragraph","text":"unkte kui ka võrke.

Regulatsioon ja ohutus: Ladestused peavad vastama asjakohastele ohutusnõuetele ja kvaliteedistandarditele ning neid kasutatakse vastavalt kehtivatele seadustele ja teemadele, mis puudutavad elektrivõrku, taristu ja tarbijate õigusi. Euroopa ja kohalike standardite järgimine tagab turvalise ja ühtlase laadimiskeskkonna ning soodustab jätkusuutlikku energiasektori arengut. Ladestused on seega oluline osa elektriliikumise ja energiasüsteemi tulevikust.