Esmasevärvidena

Esmasevärvidena (tinglikult: esmaste värvide nime all) on mõiste, mida kasutatakse värviteoorias selleks, et kirjeldada vähest värvivalikut, mille abil on võimalik luua teiste värvide spekter. Esmased värvid ei ole samaaegselt universaalne kollektsioon, vaid sõltuvad kontekstist – pigmendilise värvimise, valguse ja trükivärvide kasutusest.

Traditsioonilises maalikunstis peetakse esmaseks kolmikuks punast, kollast ja sinist (RYB). Nendest segades tekivad teisepärvid nagu oranž, roheline ja lilla ning see tavaliselt loob laia spektri, kuid teatud toonid ei ole võimalik kergesti saavutada ilma täiendavate toonideta. Pigmentide esmased värvid võivad erineda sõltuvalt kasutatavatest värvidest ja tootjate valikust.

Valguse esmased värvid on teistsugused: punane, roheline ja sinine (RGB). Valguse segamisel annab see eredamaid toone ja lõpuks valge, kui kõik kolm värvi on maksimaalses tugevuses. See süsteem on iseloomulik ekraanidele ja digitaalsetele kujutistele ning selle aluseks on inimese silma kolmvärvitäppide tekitatud tajutav värv.

Prinditöös kasutatakse tavaliselt CMY värvisüsteemi (tsüan, magenta ja kollane) koos mustaga (CMYK). Selline kombinatsioon sobib hästi pigmendilise värvi segamise ning laia joonise ja varjude loomisega trükis.

Esmasevärvide mõistmine nõuab arvestust konteksti, sest erinevates meediaoludes valitud esmased värvid võivad erineda ning need on piiratud valimi ja kuvatava värvispektriga. Inimese nägemus ja tehnika arvel arenevad värviruumid, mis määravad, millised värvid loetakse esmaseks konkreetses süsteemis.