Erektsioonide

Erektsioonide mõiste: Erektsioon on peenise verevarustuse suurenemise ja kudede paisumise tulemus, mille käigus peenis muutub kõvaks ja suurenenud. Füsioloogiliselt on selle keskmes corpora cavernosa ja corpus spongiosum; vereringe suureneb peamiselt parasümpaatse närvisüsteemi stimuleerimise tulemusena, mille käigus silelihased lõdvestuvad ja arteriaalne verevool suureneb ning venoosne väljavool on piiratud. Lämmastikoksiid (NO) mängib olulist rolli veresoonte lõõgastumises ja verevoolu suurendamises.

Erektsioonide tüübid ja regulatsioon: Erektsioonid võivad tekkida teadliku erutuse kaudu või öiste erektsioonidena (nocturnal penile tumescence), mis toimuvad peamiselt REM-une ajal. Öised erektsioonid on normaalne osa mehe füsioloogilisest tervisest ning nende sagedus ja kvaliteet võivad keha tervise kohta viidata. Eriti oluline on noorukieas ja täiskasvanueas paremini mõista, et erektsioonid on osa normaalset seksuaaltervisest ja munandite funktsioonide jaotusest.

Erektsioonihäired: Erektsioonihäire ehk düsfunktsioon hõlmab püsivat või korduvat raskust saavutada või säilitada erektsiooni. Riskitegurid hõlmavad vanust, südame- ja veresoonkonna haigusi, diabeeti, suitsetamist, ülekaalust, teatud ravimeid ning psühholoogilisi tegureid. Ravi sõltub põhjusest ja võib sisaldada elustiili muutusi, PDE5 inhibiitoreid (nt sildenafil), vaakumseadmeid, peenise sisesiseid süstimis- või kirurgilisi sekkumisi. Õige lähenemise määrab arst.

Priapism ja terviseriskid: Priapism on pikaajaline, tavaliselt valulik erektsioon, mis kestab kauem kui neli tundi ja võib põhjustada peenise kudede kahjustust. See on meditsiiniline hädaolukord ja nõuab viivitamatut sekkumist. Ennetus ja korrektne ravi aitavad vältida tõsiseid tüsistusi ning parandada elukvaliteeti.