Erektsioonihäired

Erektsioonihäired, tuntud ka kui impotentsus, viitavad püsivale või korduvale raskusele saavutada või säilitada erektsiooni, mis on piisav rahuldava seksuaalse tegevuse jaoks. See on levinud seisund, mis mõjutab mehi igas vanuses, kuid selle esinemissagedus suureneb vanusega. Erektiilne düsfunktsioon võib olla põhjustatud erinevatest füüsilistest, psühholoogilistest või elustiilist tulenevatest teguritest.

Füsioloogilised põhjused võivad hõlmata südame-veresoonkonna haigusi, diabeeti, kõrget vererõhku, kõrget kolesterooli, rasvumist, hormonaalseid häireid, neuroloogilisi probleeme, teatud ravimite kõrvalmõjusid ja uroloogilisi seisundeid. Psühholoogilised tegurid, nagu stress, ärevus, depressioon, suhteprobleemid ja süütunne, võivad samuti kaasa aidata erektsioonihäirete tekkele. Elustiilivalikud, nagu suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ja narkootikumide kasutamine, on samuti riskifaktorid.

Diagnoosimine hõlmab tavaliselt arstlikku läbivaatust, haigusloo uurimist ja võimalikke lisauuringuid, et tuvastada alusdiagnoos. Ravi sõltub põhjusest ja võib hõlmata elustiili muutusi, medikamentoosset ravi (nt fosfodiesteraasi-5 inhibiitorid), psühholoogilist nõustamist, vaakumpumpasid või kirurgilisi protseduure. Oluline on pöörduda arsti poole, et saada õige diagnoos ja sobiv ravi. Erektiilne düsfunktsioon ei ole mitte ainult füüsiline, vaid võib mõjutada ka mehe eneseteadvust ja suhtluselu.