Epiteelikudosed

Epiteelikudosed, ehk epiteeli koed, on keha pindade ja sisemembraanide katmiseks ning näärmete moodustamiseks esmane kude. Need koosnevad tihedalt pakendatud rakkudest, mille vahel on väga vähe ekstratsellulaarset maatriksi. Epiteeli rakud on polaarse iseloomuga: apikaalne pind on luminaalne ja basaalpind seob alusmembraani. Epiteeli areng pärineb kolmest embrionilisest germ layerist—ectodermist, endodermist ja mesodermist—ning erinevad epiteeli tüved paiknevad nahal, hingamisteedel, seedeelunditel ja neerudel.

Klassifikatsioon põhineb kihtide arvul ja rakkude kujul. Liht-epiteel koosneb ühest kiht, mitmekihiline epiteel koosneb mitmest kihist; pseudostratifitseeritud epiteel näib mitmekihiline, kuid kõik rakud puudutavad basalmembraani. Rakkude kuju järgi eristatakse lamedat (lameepiteel), kuubilist (kuboidne) ja püstist (kolumnaarne) epiteeli. Lisaks on transitiooni (uroteel) epiteel, mida leidub põies ja osades kuseteede osades, ning mis talub venimist.

Funktsioonid on peamiselt kaitse, imendumine, sekretsioon ja filtratsioon. Näited: epidermis on mitmekihiline lameepiteel; soolestiku limaskesta epiteel on enamasti lihtne kolumnaarne epiteel, millel on mikrovillid suurendamaks imendumist; hingamisteed kasutavad pseudostratifitseeritud kolumnaarset epiteeli koos ciliatega ja gobletrakkudega märjaks ja puhastatuks. Näärmete epiteel moodustab eksorine ja endokriinne näärmekude.

Rakkude vahelised ühendused (tihedad liidud, desmosoomid, gap-ühendused) ja alusmembrana annavad polaarse struktuuri ja tugeva adhesiooni. Epiteelidel on suure regenereerimisvõime basalsetel tüvirakkudel, mis võimaldab kiiret taastumist pärast kahjustust; pikaajaline kahjustus võib kaasa tuua haigusi, sealhulgas kartsinoome.