hingamisteedel

Hingamisteed on keha hingamissüsteemi osa, mis juhib õhu kopsudesse ja sealt tagasi ning osaleb gaasivahetuses. Hingamisteed jagunevad ülemisteks ja alumisteks osadeks. Ülemised hingamisteed hõlmavad ninaõõnt, neelu ning kõri ülemist osa. Alumised hingamisteed koosnevad hingetorusest (trahhei), bronhidest ja kopsudest, mille lõpus asuvad alveoolid, kus toimub gaasivahetus.

Struktuur ja kaitse on hingamisteede olulised omadused. Limaskest on rikkalikult kapillaaride ja epiteeli rakkudega; selle pinnal on goblet-rakud, mis tekitavad lima. Limaskesta tsiliaarsed rakud koos lima liigutavad köitva massi ülespoole, et võõrkehad ja mikroorganismid suunata neelu poole, kus need neelatakse või hinga välja. Seda mehhanismi nimetatakse mukotsiliaarseks puhastuseks ning see pakub esmaseid kaitsebarjääri.

Funktsioonid hõlmavad õhu soojendamist, niisutamist ja filtreerimist, et hingamiseks sobiv õhk jõuaks kopsudesse. Lisaks valmistab hingamisteed gaasivahetuseks ette, ning limaskesta ja immuunsüsteemi koostöö aitab vältida patogeenide ja allergeenide sissetungi. Alveoolidesse jõudnud õhk osaleb hapniku ülekandmises vereringesse ja süsinikdioksiidi väljutamises.

Haigused ja seisundid hingamisteedel on väga levinud ning hõlmavad ülemiste hingamisteede infektsioone (nt riniit, farüngiit), alumiste hingamisteede põletikke (nt bronhiit, kopsupõletik) ning kroonilisi haigusi nagu astma ja korralik COPD. Riskifaktorid hõlmavad suitsetamist, õhusaastet ja immuunsüsteemi seisundi muutusi. Diagnostika ja ravi keskenduvad infektsioonide, põletike ning gaasivahetuse funktsiooni säilitamisele.