Emulatsioon

Emulatsioon on kahe üksteisega segamatute vedelike hajutatud süsteem, kus üks vedel faas (dispersioonifaas) esineb väga väikeste tilkadena teise vedeliku (pidev faas) sees. Emulsioonid tekivad tavaliselt intensiivse segamise või kõrge energiaga töötlemise teel ning neid stabiliseerivad emulsifikaatorid ehk pindaktiivsed ained, mis moodustavad tilkade ümber kaitsva katte ning vähendavad tilkade koondumist ja koorumist.

Stabiliseerimine: tilkakesed on ümbritsetud pindaktiivsete ainete või tahkete osakeste kihiga, mis vähendavad tilkade koondumist ja koalescente. Emulsifikaatorid võivad olla proteiinid, fosfolipiidid, sünteetilised surfaktandid või Pickering-emulsioonide korral tahked osakesed.

Tüübid: peamised on õli-või (O/W) ja vesi-õli (W/O) emulsioonid. O/W sisaldab õli tilkasid vees ja esineb sageli toiduainetes ja kosmeetikatootes, W/O sisaldab veekogust tilkadena õlis ning on mõnikord kasutatav jämedama tekstuuri saavutamiseks.

Töötlemise meetodid: emulsioonide valmistamiseks kasutatakse homogeniseerimist, kõrgsurve homogeniseerimist, ultraheli või rotor-stator segajaid ning mõnikord faziinvertatsiooni meetodeid, kus emulsioonivorm muutub oluliselt faaside omaduste muutumisel.

Rakendused: toidutööstus (maitsed, majonees, salatid), kosmeetika (kreemid, losjoonid), farmaatsia (emulsioonravimid) ja põllumajandus (pestitsiidide emulsioonid).

Stabiilsus: enamik emulsioone on termodünaamiliselt ebastabiilsed ning võivad koguneda (creaming), koonduda (coalescence) või koguneda väiksema osaga (Ostwaldi paisumine). Stabiilsus sõltub tilgakese suurusest, pH-st, temperatuurist ja sobiva emulsifikaatori valikust.