Eksploiteerimist

Eksploiteerimist tähistab tavaliselt mõiste eksploiteerimine; lausete koostises võib esineda ka vorme nagu eksploiteerimist. Põhiolemus on sama: üks osapool kasutab teist ära enda kasuks, sageli ebavõrdses võimuhierarhias ja inimõiguste rikkumise kaudu. See mõiste ulatub majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjudeni ning seda käsitletakse erinevates distsipliinides, sealhulgas sotsioloogias, majanduses ja politoloogias.

Peamised vormid on töökohal toimuv ekspluatsioon, kus töötajad võivad saada ebapiisavat palka, pika tööaja, ohtlike töötingimuste või sunnitud töö eest; loodusvarade kasutamine ja keskkonnakahju tekitamine kohalikele kogukondadele ilma õigustatud tasu ja kaasamiseta; ning sotsiaalne ekspluatatsioon, mis hõlmab diskrimineerimist ja piiratud ligipääsu haridusele või tervishoiule.

Tagajärgede hindamisel vaadeldakse inimõiguste rikkumisi, õiglast tasu ja tööohutust ning võimaluste ebavõrdsust. Märgid hõlmavad alampalka, sunnitud tööd, ebavõrdsust tööhõives ning keskkonnakahju ja kogukondade kahjustamist.

Seoses reguleerimise ja teooriaga on eksplooiteerimine ajalooliselt olnud keskne kolonialismis ja tööstusrevolutsioonis. Tänapäeval püüavad rahvusvahelised standardid ja ettevõtluse vastutuse arutelud vähendada eksploaiteerimist, sealhulgas ILO konventsioonid, ÜRO inimõiguste põhimõtted ja ettevõtete juhised inimõigustest, et suurendada vastutust tarneahelates ning töö- ja äritegevuses.