ekspluatatsioon

Eksplutatsioon on mõiste, mis viitab tegevusele, mille käigus midagi kasutatakse või vabastatakse kasu saamiseks. Sõna ulatus on lai ja sõltub kontekstist: sageli kasutatakse seda loodusvarade, tööjõu või muu vara kontrollitud kasutamise kirjeldamiseks ning see võib hõlmata nii tehnilist tegevuse faasi kui ka sotsiaalseid ja eetilisi aspekte.

Majanduses ja geoloogias tähistab ekspluatatsioon ressursi võtmist ja kasutamist alal, kus see on kättesaadav, näiteks maavara, nafta või metsade majandamine ning infrastruktuuri kasutuselevõtt. See hõlmab ka keskkonnamõjude hindamist, operatsioone ja hooldust, mis on vajalik jätkusuutliku tootmise tagamiseks.

Tööjõu kontekstis tähistab ekspluatatsioon sageli ebaõigast või vägivaldset kasutust, kus töötajaid huilutatakse ebasoodsates tingimustes, makstakse alandavat või ebapiisavat palka või on töötingimused ohtlikud. Selline kasutus on vastuolus inimõiguste ja tööõigusega ning seda reguleerivad rahvusvahelised ning riiklikud standardid.

Seaduslik ja eetiline käsitlus rõhutab läbipaistvust, vastutust ja jätkusuutlikkust: ekspluatatsiooni piiramine ning õiglane tulu jaotus on keskseteks eesmärkideks, eriti loodusressursside ja tööhõive kontekstis.

Seotud mõisted: jätkusuutlikkus, ressursside haldamine, auskasutamine, inimõiguste kaitse.