Düsfunktsioon
Düsfunktsioon on meditsiiniline mõiste, mida kasutatakse ebaõige või kadunud toimimise kirjeldamiseks bioloogilises süsteemis, organil või protsessis. See tähendab normaalse funktsiooni katkemist ning võib mõjutada nii füüsilist kui ka kognitiivset või käitumuslikku võimekust. Düsfunktsioon võib olla äge või krooniline ning selle põhjused on väga erinevad: haigus, vigastus, vananemine või arenguhäired. Mõistet kasutatakse erinevates kontekstides, sealhulgas elundite funktsiooni düsfunktsioon, närvisüsteemi düsfunktsioon, endokriinne düsfunktsioon ning seksuaaldüsfunktsioon, samuti funktsionaalsed häired, kus struktuurne kahjustus ei pruugi olla ilmne.
Põhjused on laialdased: haigused, vigastused, põletikud, ainevahetushäired, toksilised mõjud, geneetilised faktorid, ravimid, psühhosotsiaalne stress ning elustiil.
Diagnoos põhineb anamneesil, füüsilisel läbivaatusel ning sihipäraste testide tulemuste hindamisel, sealhulgas laboratoorsed uuringud, pildistamine ja funktsionaalsed
Ravi eesmärk on funktsiooni taastamine või sümptomite leevendamine ning põhjuse korrigeerimine. Kasutatakse ravim- või seadme- või
Prognoos sõltub konkreetsest düsfunktsioonist, põhjustest ja ravivastusest. Esinemissagedus ning mõju varieeruvad suuresti sõltuvalt kontekstist ja populatsioonist.