Digitiseerimine

Digitiseerimine on protsess, mille käigus analoog- või mitte-digitaalne materjal muudetakse digitaalseteks kujutisteks, tekstideks, helifailideks või videofailideks. Selle eesmärk on suurendada kättesaadavust, parandada otsitavust ning tagada materjalide pikaajaline säilimine. Digitiseerimine on oluline kultuuriväärtuste säilitamisel, raamatukogude ja arhivaalide haldamisel ning laiemas digitaalses töökeskkonnas.

Protsessi peamised etapid on: materjali ettevalmistus (puhastamine, kahjustuste kõrvaldamine, sobivate seadmete valiku kaalumine), skaneerimine või muu digitaalne loomine, andmete konverteerimine sobivatesse vormingutesse, metaandmete lisamine ning kvaliteedikontroll. Sageli kasutatakse püsiformaatide, nagu TIFF või JPEG 2000, PDF/A ja teiste vastavate failiformaatide kasutamist.

Metaandmed on oluline osa: kirjeldus-, tehnilised ja struktuurimetainmed (nt Dublin Core, PREMIS, METS). Need võimaldavad materjali otsingut, säilitamist ja autoriõiguste haldamist ning aitavad tagada pikaajalist ligipääsu. Digiteerimine ei asenda originaali, kuid suurendab ligipääsu, võimaldab paremat otsingut ja jagamist ning vähendab kulusid ja riske. Väljakutsed hõlmavad kvaliteedi säilitamist, suurte andmemahtude haldamist, standardide järgimist ning autoriõiguste ja privaatsuse küsimusi. Õiguslikult ning eetiliselt tuleb tagada ligipääsuõigused, säilitada jälgitav audit ja kavandada pikaajaline säilitusstrateegia.