Demüelinatsioonihäirete

Demüelinatsioonihäired on haiguste rühm, mida iseloomustab müeliini kahjustumine kesknärvisüsteemis. Müeliin on rasvane aine, mis ümbritseb närvikiude ja toimib isolaatorina, võimaldades närvisignaalidel kiiresti ja tõhusalt edasi kanduda. Kui müeliin kahjustub või hävineb, aeglustub või katkeb närvisignaalide edastamine, mis põhjustab erinevaid neuroloogilisi sümptomeid.

Üks tuntumaid demüelinatsioonihäireid on hulgiskleroos (MS), autoimmuunhaigus, mille korral immuunsüsteem ründab ekslikult müeliini kesknärvisüsteemis. Selle tagajärjel tekivad ajus ja seljaajus armkoed ehk naastud, mis häirivad närvisignaalide liikumist. Sümptomid varieeruvad laialdaselt ja võivad hõlmata nägemishäireid, lihasnõrkust, tasakaaluhäireid, väsimust ja kognitiivseid muutusi.

Teised demüelinatsioonihäired hõlmavad ägedat dissemineerunud entsefalomüeliiti (ADEM), mis on sageli seotud infektsiooniga ja põhjustab ägedat põletikku kesknärvisüsteemis, ning neuromüeliit optikut (NMO), mis mõjutab peamiselt nägemisnärve ja seljaaju. Ka mõned teised haruldased haigused võivad põhjustada müeliini kahjustumist.

Diagnoosimine hõlmab tavaliselt neuroloogilist läbivaatust, magnetresonantstomograafiat (MRI) kesknärvisüsteemi kujutiste saamiseks ja mõnikord seljaajuvedeliku analüüsi. Ravi eesmärk on hallata sümptomeid, aeglustada haiguse progresseerumist ja parandada elukvaliteeti. Ravi valik sõltub konkreetsest haigusest ja selle tõsidusest.